Global menu

Our global pages

Close

Töötajate esindajate tegevus mõjutab tööandjate töökorraldust

  • Estonia
  • Other

20-05-2019

 

Selleks, et töötaja kui töösuhtes majanduslikult nõrgem pool omaks kaitset tööandja ees, on õigusaktides sätestatud nelja liiki töötajate esindajaid: usaldusisikud, ametiühing, töökeskkonnavolinik (suuremates ettevõtetes töökeskkonnanõukogu) ning üleühenduselised töötajate esindajad. Üleühenduselised töötajate esindajad on olulised, kui lisaks Eestis tegutsemisele tegutseb ettevõtja üle Euroopa Liidu.

Kõigil eelnimetatud esindajatel on teatud määral erinev funktsioon töökeskkonnas ja teatud ulatuses võivad funktsioonid ka kattuda. Nii esindab töötajate usaldusisik kõiki töötajaid kõikvõimalikes valdkondades, mis on töökohal olulised. Ametiühing seisab sellesse kuuluvate töötajate sotsiaalsete ja majanduslike õiguste ja huvide eest. Töökeskkonnavolinik tegeleb kitsalt töökeskkonnaohutegureid, kutsehaiguseid ja tööõnnetusi puudutavaga.

Töötajate sellekohasel soovil võiksid ühes ettevõttes olla nii usaldusisik kui töökeskkonnavolinik ning ettevõtte juures võiks samuti tegutseda ametiühing. Samas, mida rohkem on töötajatel esindajaid, seda rohkem on ka tööandjal kohustusi, mis tulenevad erinevatest õigusaktidest ning millele on töötajate esindajatel õigus tööandja tähelepanu pöörata. Järgnevalt käsitleme erinevaid esindajate liike ja nendega seonduvaid tööandja kohustusi lähemalt.

Usaldusisik

Usaldusisiku õigused ja kohustused näeb eeskätt ette töötajate usaldusisiku seadus. Usaldusisikuks on tööandja töötaja, kelle valivad enda esindajaks teised töötajad piiratud ajaks. Seaduse kohaselt on oluline eelkõige see, et tööandja ja usaldusisik teeksid koostööd ning käituksid üksteise suhtes heas usus, arvestades nii töötajate kui ka tööandja õiguseid, kohustusi ja huve.

 

Usaldusisiku eriline funktsioon on olla vahendajaks tööandja ja töötajate vahel. Usaldusisikul on laialdased õigused olla kursis töötingimuste, sh töökorraldusega, ning vajadusel sekkuda, pöördudes töötajate kaitseks näiteks ametiühingute poole või hakata pidama tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks.

Usaldusisiku tähtis roll on ka osalemine informeerimisel ja konsulteerimisel. Nii on tööandjal usaldusisikuga konsulteerimise ja informeerimise kohustus nii ettevõtte üleminekul kui töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel. Informeerimine ja konsulteerimine hõlmab eelkõige asjaolusid, mis puudutavad tööandja struktuuri ja kavandatavaid muudatusi ja otsuseid, mis võivad mõju avaldada töötajatele ja töökorraldusele, nt töölepingute ülesütlemine koondamise käigus.

 

Ametiühingud

 

Ametiühingute tegevust reguleerib ametiühingute seadus, mille kohaselt võivad ametiühingu asutada vähemalt viis töötajat. Ametiühingutele kohaldatakse lisaks teatud erisustega mittetulundusühingute seadust. Ametiühinguid luuakse ametiühingusse kuuluvate töötajate õiguste ja huvide kaitseks. Ametiühingus valitakse ka esindaja – ametiühingu usaldusisik -, kes on töölepingu seaduse tähenduses töötajate esindajaks.

Esindamine seisneb eelkõige selles, et proovitakse sõlmida tööandjate, nende ühenduste, riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega lepinguid, mis tagaksid ametiühingusse kuuluvatele töötajatele töösuhtega seonduvad paremad tingimused, samuti esitatakse õigusaktide eelnõudesse ettepanekuid ning muid ettepanekuid kohalduvate õigusaktide muutmiseks.

Tööandjatele tuleneb seoses ametiühingutega ka erinevaid kohustusi. Eelkõige on tööandjatel kohustus anda ametiühingutele informatsiooni ja pidada nendega läbirääkimisi erinevate valdkondade osas. Tööandja peab seaduse kohaselt aitama kaasa ametiühingu töö korraldamisele, näiteks võimalusel andma ametiühingule kasutada tööruumi, võimaldama ametiühingute liikmetel vähemalt kord kuus osaleda ametiühinguüritustel ning täiendavalt andma töötajatele aega osaleda ametiühingu koolitustel või organite töös, samuti võimaldama tutvuda ametiühingu esindajatel töötingimuste ja -korraldusega tööandja juures. Samas peavad tööandjale olema teada ametiühingu asutamise fakt, selle liikmed ja esindaja, sest nende suhtes võivad tööandjal olla teistsugused kohustused kui ametiühinguga mitteseotud töötajate ees.

Töökeskkonnavolinik

Kuna tööandjal on kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine, siis on seadusandja ette näinud, et töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud töötaja selleks, et jälgida eelnimetatud nõuete täitmist töötaja seisukohast lähtuvalt ning aidata kaasa töötajate ja tööandjate ettepanekute vahendamisel, et muuta töökeskkonda ohutumaks ja paremaks. Lisaks sellele peab töökeskkonnavolinik tagama, et töötajad oleksid teadlikud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja riskide ennetamisest, lisaks pöörduda vajaduse korral Tööinspektsiooni või peatada ajutiselt töö, kui mingis töölõigus pole tööohutus tagatud. Samuti on töökeskkonnavolinikul oluline roll toimunud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimisel.

Eelkõige on tööandja kohustus teavitada nii töötajaid kui ka töökeskkonnavolinikku sellest, milliseid abinõusid rakendatakse, et vältida tervisekahjustusi töökeskkonnas, samuti kaasama voliniku erinevate töötervishoidu ja -ohutust puudutavate teemade arutelusse.

 

Töötajate esindajatele kohalduvad erisused

 

Lisaks töötajate esindajate tegutsemisest tulenevatele kohustustele tulenevad nii eelmainitud eriseadustest kui ka töölepingu seadusest töötajate esindajate osas tööandjatele täiendavaid kohustused, millega tööandjal tuleb töösuhtes arvestada.

Nii sätestab töölepingu seadus, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ehk töötajate esindajatel on võimalik keelduda töö tegemisest eriseadustes ettenähtud ajaraamides (töötajate esindajad ei saa keelduda töö tegemisest kogu aeg ning põhjendada seda esindajaks olemise kohustusega).

Lisaks on koondamise korral töötajate esindajatel eelisõigus tööle jäämisel, st et võrdsete töötajate vahel valimisel tuleb tööle jätmiseks eelistada töötajat, kes on teiste töötajate esindajaks. Ka ilma koondamisolukorrata on töötajate esindajatega seotud töölepingute ülesütlemine keerulisem, kui teiste töötajatega. Nimelt tuleb enne töötajate esindajatega töölepingute ülesülemist küsida selleks arvamust töötajate esindaja valinud töötajatelt või ametiühingult.

Samuti peab tööandja võimaldama töötajate esindajatel koolitustel osalemist esindajatel lasuvate kohustuste oskuslikumaks täitmiseks.

Kokkuvõttes toovad töötajate esindajad tööandjatele küll täiendavad kohustusi, kuid samas on töötajate esindajad tööandjatele abiks töötajate soovide, ootuste ja ettepanekute vahendamisel ja selgitamisel, samuti töökeskkonna ohutumaks ja paremaks muutmisel.

 

For more information contact

< Go back

Print Friendly and PDF
Subscribe to e-briefings